^Наверх

Kataloog

Eesti luule antoloogia

antologija estEesti luule antoloogia. – Tallinn, 1999. – 752 lk. Vene keeles.


Eesti luule antoloogia” on kompendium – hoolsasti hoitud luuleline pärandus. Sellel raamatul on minevikus olnud kuulsad eelkäiad. Nende seas peab ära märkima 70 aastat tagasi väljaantud kogumik “Поэты Эстонии” Igor Severjanini redaktsiooni all ja väljaanded sarjast “Библиотека поэта” (“Большая” 1951. aastal ja ” Малая” 1974.aaastal). Kaasaegne väljaanne hõlmab pikka poeetilist rida – 50-ne Eesti luuletaja nime. Esmakordselt on venekeelsesse “Eesti luule antoloogiasse” valitud väliseestlastest luuletajad (Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Ilona Laaman). Esmakordselt on venekeelses “Eesti luule antoloogias” tutvustatud uue aja luuletajate nimesid (Toomas Liiv, Indrek Hirv, Johnny B. Isotamm jt.). Esmakordselt on nii mahukale nimede ja teoste kogule lisatud artiklid luuletajate elu ja loomingust. Artiklite autorid on luuletajad ja tõlgid, literaadid ja kõrgkoolide õppejõud: I. Belobrovtseva, A. Kaalep, T. Liiv, A. Lõhmus, S. Semenenko. Väljaanne sisaldab luuletajate portreesid, faksiimileid, tõlkeid ja teoseid originaalkeeles. Lugeja saab kasutada antoloogiat kui teadmikut, milles on kommentaarid, nimede registrid eesti ja vene keeles ja autorite teosed. Venemaa Sorosi Fondi projektis “Пушкинская библиотека”valiti see raamat 100 parima 1999.a väljaannete hulka.

Vene immigratsioon ning vene kirjanikud Eestis 1918.a – 1940.a. Antoloogia

emigracijaVene immigratsioon ning vene kirjanikud Eestis 1918.a – 1940.a. Antoloogia. Professor S. Isakovi redaktsiooni all. Tallinn, 2002.a – 360 lk, ill., portreed, kaaned (ISBN 9985 –899 –26- 1).


Antoloogia Vene immigratsioon ning vene kirjanikud Eestis 1918.a – 1940.a tutvustab esmakordselt laiale lugejaskonnale vene luuletajate- ja kirjanike looomingu kes elasid ja töötasid Eesti Vabariigis 1918 –1940.a . Nende looming on huvitav aga kahjuks vähe tuttav lugejatele. Nad elasid ja töötasid traagilisel ajavahemikul Vene revolutsioon – Teine maailmasõda. Antoloogia sisaldab 30 andeka vene autori valituid tekste. Nende looming peaks huvi pakkuma tänapaeva lugejale kuna Ameerikas ja Venemaal antakse välja nende teoseid , näiteks kirjaniku A.-B. Nikiforov – Volgin teoseid antakse välja eraldi väljannetega USA-s ja Venemaal, kuid nad ei ole välja antud Eestis, kuigi on siin kirjutatud. Lääne ja Venema immigratsiooni luule antoloogijatesse tihti lülitakse sisse vene luuletajate teoseid, kes elasid ja töötasid Eestis. Näiteks, Ameerika slavisti Vadim Kreidi koostatud antoloogias «200 luuletajat immigratsioonis (1995)» on 6 luuletaja teoseid Eestimaalt: Gerselman, Ivask, Nartsissov, Taggo-Novosadov, Ross, Severjanin. Tekstide valikul olid eelistatud teosed, milles kajastus Eesti elu, ajalugu ja kultuur. Väljaanne on illustreeritud kirjanike portreedega ja vene maalijate, kes elasid Eestis, piltide reproduktsioonidega.Antoloogiat võib kasutada nagu õppematerjali kirjanduse fakultatiivkursustel (vaata Haridusministeeriumi ametlikult kinnitatud kava «Vene kirjanikud Eesti Vabariigis 1918 –1940» väljaandes: Ained vaba valikul koolidele ja gümnaasiumutele Tallinn:1998)

Jaks, Ilmar. Kodumaa muld

I Jaks 1Jaks, Ilmar. Kodumaa muld.Novellid.Ill. R.Kašin. – Tallinn, 2003. – 80 lk. Vene keeles. 


Ilmar Jaks – väliseesti kirjanik, Fr.Tuglase nimelise preemia laureaat – on eesti kirjnduse suurim stiilimeister, tema novelle iseloomustab harvaesinev poeetilisus, nagu ta ise on öelnud, kirjutab ta proosat nagu luulet. Varem on tema novelle tõlgitud prantsuse keelde. I.Jaksi teostega tutvub lugeja Gohar Markosjan-Käsperi tõlgetes. Ta on silmapaistvam Eestis elav vene kirjanik, tema romaan „Penelope” on tõlgitud saksa, prantsuse, ispaania , itaalia keelde.

Jaan Kross. “Paigallend: Ullo Paeranna romaan”

kross2Jaan Kross. “Paigallend: Ullo Paeranna romaan” – Tallinn, 2000 – 464 lk. Vene keeles. 


untud eesti kirjaniku Jaan Krossi uus romaan “Paigallend” (1998) sai tunnustuse Eesti ühiskonna poolt. Ajakirja “Looming” peatoimetaja U.Uib kirjutab oma retsentsioonis, et ei juhtu eriti tihti, et kirjanikud suudavad oma 80-da sünnipäeva lävel luua oma elu parima teose. Rooman kujutab endast peategelase Ullo Paeranna saatuse ja tema kodumaa saatuse ühist nimetajat. “Paigallend” see on põnev lugu, mis on jutustatud erakordse meisterlikkusega. See on rahva hiljutise mineviku kujutus, mis on kirjeldatud rikkalike eredate detailide abil. 1999. a lõpus sai romaan Balti assamblee auhinna kirjanduse valdkonnas. Kirjandusteadlane Toomas Haug ütles auhinna kättesaamise tseremoonial, et romaan teeb kokkuvõte eesti rahva elust minevast sajandis ja nimetas J. Krossi “Eesti rahvusmeediumiks”.

Eesti ballett

Est baletEesti ballett. (Kunsti õppetund) – Tallinn, 2000. – 120 lk. Eesti ja vene keeles. 


rika Tetzki, Rahel Olbrei, Helmi Puur, Mai Murdmaa, Tiit Härm, Aleksander Basihin, Kaie Kõrb – need on eesti balleti tähtede nimed. Milles seisneb tantsu maagia? Tantsu, mis hoiab oma valduses vaatajate hingi ja annab tantsijatele lennu tunde… Virtuooslik tehnika, lai repertuaari võimaluste diapasoon, kirev loominguline individuaalsus, hingeline jõud ja väljapaistvus? Sellele ja teistele küsimustele saame vastata kunsti õppetunnis, mille viib läbi kunstiteadlane, Tallinna Balletikooli õppejõud L. Gradova ja seda ta teeb äärmusliku andega ja tulisusega, mis on omane ainult tõelisele kunstiinimesele. Kuna see on raamat sarjast “Õppetund”, siis on siin omal kohal ka “Väike balleti terminite leksikon” ja “Nimede register (biograafiliste andmetega)”. Nagu alati meie sarjas, eesti keele tunni raamis, on A.-M. Herküli artikkel “Balleti ajaloost” esitatudparalleeltekstidena eesti ja vene keeles.