Tallinn ja Euroopa rootsi valitsemise ajal (1561 – 1710). (J.Batšurina. Võrdlev ja huvipakkuv välk-ajalugu) – J.Kats. Hajumuspäraste asjade ajalugu). – Tallinn: 2002. – 232 lk. Vene keeles. Immeldud liimköide.ISBN 9985-899-21-0

Rootsi ajastu…”Vana hea” kooliõpikute pealkirjades. Renessanslik-barokne kunstiteadlaste arvates, luterlikult range kolme sajandi taguste moraalitsejatele; seisuaeg Tallinna kaubanduses ja rahutu aeg Eestile. Väiklaste magistraadi käskude ja suure nälja aeg, fortifikatsiooni ja trüki ajastu, mandumise ja õitsengu periood. Pooleteist sajandi pikkune sild keskaja ja uusaja vahel. Kus on selle Tallinna võti, milles ehitati torne, raiuti aknaid ja võeti vastu kuningaid, tõmmati piipu ja klatšiti pastor Russow uusi kirjutusi? Milles peitub rootsi aja – vahest varjutatud Hansa hiilgusega, vahest ülemäära kiidetud - fenomen ja saladus? Linnas eneses…Ajaloos eneses… See töö jätkab võrdleva ja huvipakkuva välk-ajaloo kursust, mille alustas raamat “Hansa Tallinn ja Euroopa”. Teadushimulist lugejat ootab varsti järgmine noorte autorite J. Batšurina ja J. Katsi ekskurss Baltisaksa Tallinnasse ja Euroopasse. Kutsume muinsuse ja seikluste armastajaid reisile mööda Tallinna ja Euroopa ajalugu.

Tuch, Boris. Kõvad mehed ja verejanulised naised. Kes on kes vene kriminaalromaanis? – Tallinn, 2006. – 312 lk. Vene keeles. 

B.Tuch’i raamat „Verejanulised naised ja kõvad mehed. Kes on kes vene kriminaalromaanis?“  käsitleb kaasaegse venekeelse põnevusromaani arengutendentsid ja annab lai ülevaate autoritest ja zhanridest selles valdkonnast. Raamatus võib leida niisuguste menukirjanikke, nagu Fr.Neznanski, E.Topol, A.Konstantinov, B.Akunin, A.Marinina, D.Dontsova, P.Dashkova, V.Platova jt. elulookirjutised. Üheaegselt autor analüüsib venekeelsed kriminullid sotsiaalsest seisukohast ja annab lugejalt võimalus mõtiskleda, missugune vahe on vene ja lääne kriminullide vahel; ja missugune osa siin etendab olemasolek või puudujääk õigusriigi tugisamba. Uurimus on unikaalne selles mõttes, et Ida-Euroopas enne seda on ilmunud ainult üks samateemaline raamat, bulgarlase Bogomil Rainovi „Must romaan“ aga Rainov kirjutas lääne autoritest ja see raamat ilmus peaaegu 30 aastat tagasi. Boris Tuchi raamat on tehtud kuskil ilukirjanduse ja kirjsndusteaduse piiralal. Autori väljendusrikkas stiil ja sügav eruditsioon annab eeldusi et see raamat võib huvi pakkuda laiale lugejaskonnale. Vene autorite põnevusromaanid on tõlgitud ka eesti keelse, ja perspektiivis võib mõelda selle uurimuse tõlkimisest ka.

Boriss Tuch (1946) on Tartu Ülikooli kasvandik, J.Lotmani ja Z.Mintsi õpilane. Rohkem kui 30 aastat töötas ajakirjanikuna, viimane töökoht ajalehte Estonia ja Vesti toimetuses (1995-2004). Kirjutab kultuuriälevaaded nädalalehe Den za Dnjom jaoks. Tema sulest on ilmunud viis raamatuid «Первая десятка современной русской литературы» (Москва, «Оникс», 2002), «Путеводитель по серебряному веку» (Таллинн, КПД, 2002. teine valjaanne ilmus Moskvas, elitaarses kirjanduses «Октопус»), «Роман с театром» (Таллинн, «Александра», 2003), «Горячая десятка эстонских писателей» (Таллинн, КПД, 2004, Kultuurkapitaliaastapremia), «Костер Савонаролы и еще 7 новейших эстонских пьес» (uuemate eesti näidendite tõlkekogumik, Таллинн, «Александра», 2006). Eesti Teatriliidu preemia laureat kriitika valdkonnas (1997).

Tamjärv Маret.Eesti rahvarõivaid. Эстонский народный костюм. 2.väljaanne. / Tõlke Т.Теppе – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 112 lk., ill. Eesti ja vene keeles.

Raamat koosneb järgmistest jagudest: Eesti rahvarõivaste arengu põhijooni (XI-XIX saj.), rahvarõivaste taandumine, rahvarõivaste kujunemine rahvussümboliks, paikkondlikud iseärasused, rahvarõivas ja mood jne. Jutustuse tekstid on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles.
Raamatus on 13 värvilist illustratsiooni, mis on tellitud kunstniku käest spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Need on rühmaportreed Halliste, Setu, Kuusalu, Kadrina, Harju- ja Järvamaa, Tõstamaa, Tori, Mihkli, Lihula, Kihnu, Jämaja, Anseküla, Kihelkonna ja Muhu elanikest ja nad sobivad kokku jutustuse süžeega. Raamatu autor on ajaloolane-etnograaf Maret Tamjärv, ta lõpetas Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja juba üle 20 aasta töötab Eesti Vabaõhumuuseumis.

Tuch, Boriss. Eesti kirjanike kuum kümnekas. XX sajandi teise poole – XXI sajandi alguse. – Tallinn, 2004. –  316 lk. ISBN 9985-899-35-0.Vene keeles.

See ainulaadne väljaanne tutvustab Eesti kirjanduse vastu huvi tundva lugejale 10 erinevaid põlvkondi esindatavate kirjaniku isiksusi ja loomingut. Kogumik koosneb 10 esseest, mille kangelasteks on Jaan Kross; Enn Vetemaa, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Jaan Kruusvall, Jüri Tuulik, Emil Tode, Jaan Täte, Andrus Kivirähk ja Kaur Kender. Kui Krossist, Vetemaast, Tuulikust ja Undist vene lugejal mingi ettekujutus juba on, siis ülejäänud nimed on kas väga vähe tuttavad või üldse tundmatud.

Kui Kross on Eesti rahva tunduva osa lemmik olnud juba vähemalt 35 aastat ning Vetemaa, Tuulik ja Unt assotsieeruvad nende ühiskondlike muudatustega, mis toimusid 60-tel aastatel – nn. sula perioodil, siis Kaplinski ja Kruusvall jõudsalt astusid kirjandusse 1970-1980-l aastatel, neli viimas nime aga on seotud iseseisvuse taastamisjärgse ajaga. Nendest vene lugeja ei tea praktiliselt midagi. Kuid nende kaine, sugugi mitte komplimentaarne, pigen kriitiline (kohati aga ka küüniline) nägemus sellest, mis toimub Eestis täna, peaks nõudliku lugeja maitsele imponeerima.

Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt). Raamatus elulookirjedusele kaasneb kirjanduslik uuring. 10 kirjaniku elulood annavad võimaluse analüüsida teekonda, mida läbis poolesajandiga Eesti kirjandus. Selgemaks saavad kunstiloomingu arengu seaduspärasused, iga mainitud kirjaniku koht mitte ainult rahvuskultuuris, vaid ka selles keerulises seoste puntras, mida kujutab endast Ida Euroopa kirjandus meie murrangulisel ajal.

Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt).

Boriss Tuch on mainekas Eesti ajakirjanik, Rahvusvahelise Teaatrikriitikute Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Kinopressi Föderatsiooni liige, tõlk, kirjanik ja draamakirjanik.