Pauts, Katrin. Külmakingauurija / – Tallinn: KPD kirjastus, 2025. – 194 lk. Formaat 170 х 240. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-99-5. 

Noore uurija Aleksander (Sass) Saareste kodukulas tegutseb puromaan. Kui öö varjus maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, taipab Sass, et hullumeelse suutaja sihikul on tema ise ning et saladuse võtit tuleb otsida oma pere ajaloost. Ainuke hea asi koju naasmise juures on taaskohtumine koolipõlveunelma Freedaga. Noor naine on samuti uurija folklooriuurija, kelle huvikeskmes on Lääne-Eesti saartel luusiv kulmking, halva inimese rahutu ja pahatahtlik hing.
Üle tuki aja kirjutasin põneviku, mis viib lugeja mu põliskoju, saarele. Just miilitsauurija kausta uudistades olevat ma esimest korda öelnud sõna raamat. Ma ei pajata siin kull tegelikest sundmustest, aga lapsepõlves kuuldud lood suutamistest ja mõrvadest ajendasid mind 1980ndatesse naasma, et luau parem kontakt kõhedusega, mille keskel ules kasvasin. Kulmking on tont, keda päriselt kartsin, huhh! Ootamatu jäise õhu pahvakas, mis sind suvistel jalutuskäikudel vahel ehmatab, vot see ta ongi! Katrin Pauts
Katrin Pautsi põnevuslugudes on midagi lõunamaiselt mustilist, jälitustöö mehaanikast ja kuriteo detailsest anatoomiast olulisemal kohal seisavad ajale visalt vastu pannud saladused ja unenäoline atmosfäär. Põnev ja originaalne lugemine. Martin Algus Raamat on esmakordselt tõlgitud vene keelde.

Reinaus, Reeli. Vana Tallinna detektiivid. Kanada Saatkonna kuri kummitus. / Tõlke V. Prohhorova. Ill. R. Kashin. Tallinn: KPD Kirjastus, 2025. – 100 lk, ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat). Vene keeles. Kõvakaaneline köide. Formaat 165 x 235. ISBN 978-9949-545-98-8

Vana Tallinna detektiivide viies osa viib lugejad Toompeale Toom-Kooli tänavale. Seal asub Kanada Suursaatkond, mille töötajad kurdavad kiusliku vaimu üle, keda pole siiani kellelgi õnnestunud majast välja ajada. Gregor, Rebeka ja Lota peavad koos Markuse ja Kaspariga välja uurima, mida kiuslik kummitus soovib ning kas ta on üldse see, keda ta väidab end olevat. Gregori tädi Marju kirjeldab, kuidas vanasti kodukäijatest vabaneda püüti ning mida tehakse kummituskahtluse puhul tänapäeval. Kõik näib sujuvat, kuni Rebekat tabab hirm, et vaim on saatkonnast temaga kaasa tulnud…

Jakobson, August. Eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest. / Tõlkija L.Toom. Illustreeritud R.Kašin – Tallinn: 2024. – 160 lk., ill. Eesti ja vene keeles.(Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Kõvakaaneline köide. Formaat 170 х 240. ISBN 978-9949-545-97-1

Eesti kirjanik August Jakobson (1904-1963) on külaelu, kommete ja traditsioonide asjatundja. Tema tegelaste – lindude, hiirte, koerte ja hobuste – lihtsameelsete suhete taga on hästi näha pilte rahvaelust. Lihtsus, rõõmsameelne nali, mis on soolatud tõeteradega, eristab neid lugusid. Kogumikus on üle kolmekümne muinasjutu, millest viit pakutakse vene- ja eestikeelse paralleeltekstiga. Lapsed-lugejad saavad muinasjututegelasi värvida värvide, pliiatsite ja viltpliiatsidega. Soovitatav eelkooliealistele ja algkoolilastele.

Tallinna muinas- ja tõsilood./ Koostaja L. Šer.Ill. A.Golovin.– Tallinn: Kirjastus KPD, 2024. – 64 lk., ill. Mõõdud 205 x 260, kõvakaaneline köide. Eesti-ja vene keeles. ISBN 978-9949-545-96-4

See raamat on elav, pisut pilkav vestlus lugejaga Tallinna kuulsatest linnalegendidest, "faktidest ja muinasjuttudest", nagu koostaja seda nimetas. Raamatus on umbes kakskümmend lugu: kassidest - näkide lemmiktoidust, “kolmest õest”, kirikuehitaja Olivestest, Peeter I-st, martsipanist, Ülemiste järve Veemehest, tuulelippudest - kuked, ükssarved, draakonid, akantuselehed, ilusast armastuslegendist, mis ammu jutustab kirjanik E. Bornhöhe, lugu oravanahkadest ühel laeval jne. Kakskeelne raamat paralleeltekstidega eesti ja vene keeles.
Koostanud Leivi Sher, ajakirjanik, kirjanik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe endine nõunik, Tallinna endine abilinnapea, Eesti Vähemusrahvuste Koja üks juhte.

Archibald Rose. Vetter von Rosenthali seiklused Venemaal, Ameerikas, Eestis ja teistes riikides tema ise kirjutatud 1826. aastal Felksi lossis. / Igor Korobovi ja Arthur Modebadze teksti kirjandustõlge ja kommentaarid. – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 96 lk. (Sari: Keskaegsed lood). Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-95-7

Raamatu autor Gustav Heinrich von Rosenthal (1753-1829) on sündinud Eestis (Felksi mõis, praegune Velise). Tema pseudonüüm on Archibalt Rose. A.Rose on raamatu peategelane.
Kuigiutor on sündinud ja surnud Eestis, siiski Venemaal teenis ta ja põgenes seejärel Ameerikasse, kuna tappis duellis õukonnaprintsi Peter Golitsõni. Ameerikas võitles A. Rose indiaanlaste vastu ja sai kuulsaks võitluses Põhja-Ameerika Ühendriikide iseseisvuse eest.
A. Rose naasis Eestisse ja sai Estländia rüütelkonna juhiks (1803-1806).
Raamatu eessõna kirjutas Johann Bernhard Nikolai von Kube (Saksamaa).
Teaduslikud ja ajaloolised kommentaarid koostasid A. Modebadze ja I.Korobov. Töötati kirjastuses "Eesti ektsüklopeedia", osaleti venekeelsetes väljaannetes: "Alfa ja Omega", "Eesti biograafiline sõnaraamat", "Eesti entsüklopeediline sõnaraamat". 2018. ja 2022 aastadel avaldasid nad kaks köidet (neljast) uurimust “Eesti immatrikuleeritud aadel”.
1876. aastal raamatu "Vetter von Rosenthali seiklused" tõlkis saksa keelest kindral Alexander von Pistalkors.
Vene keeles ilmub see esmakordselt sarjas "Keskaegsed lood", milles ilmusid Arvo Waltoni raamatud "Ülemiste järve vanem", "Liivimaa Hannibal ehk üks päev Ivo Shenkenbergi elus" jt.

Jaik, Juhan. Kaarnakivi. Lood kummitustest ja loomadest. / Tõlkija T.Verhoustinskaja. Ill. S.Bristol. – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 40 lk., ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Mõõdud 165 x 260, kõvakaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-94-0

Juhan Jaigi isik ja looming on alati tekitanud kahetist vastukaja. Tänased kirjandusteadlased palju Jaigi lapsemeelselt fantaasiarikkas müstilises proosas üha uusi sügavusi uurima. Osaliselt lastepärased teemad olla inspireeritud ka oma lastest. Pakutud raamat esitab viis lugu lastekogust "Kaarnakivi. Valimik tondi-ja loomajutte" (Tallinn: Eesti Raamat, 1980): Kaarnakivi, Kaarnakivi II, Viie sordi kivike, Vanaisa kasukas ja Õppimismasin. Esmakordselt vene keelde tõlkis eesti keelest kuulus tõlkija Tatjana Verhneustinskaja.

Kats, Josef. Muinasjutud majast, mis asub Katariina käigul. Ill. E.Kostina-Vaštšinskaja. – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 92 lk., ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Mõõdud 215 x 240, kõvakaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-93-3

KPD kirjastus jätkab lasteraamatute sarja "Minu eestikeelne raamat" Vana Tallinna majade ajalugu käsitleva projektiga. Kirjutas ajakirjanik Josef Kats. See on autori kolmas raamat KPD kirjastuses (kaks esimest "Tallinn Rootsi võimu ajal ja Euroopa. Võrdlev ja meelelahutuslik välklugu.", 2002 ja "VanaTallinn - neli linnaaega: Hansa, Rootsi; Balti-Saksa ja Vene", 2008). Vana Tallinnas on täpselt viissada seitsekümmend üheksa maja ja igaüks neist erineb teisest. Igal majal on oma lugu.
Kõige iidsematel on neid palju: igaüks neist on huvitavam ja lõbusam.
Autori muinasjutud köidavad nii süžee värskusega kui ka keskaja kangelastega, kelle hulka kuuluvad rüütel Albert, kellamees Tõnis, rotimees Vitte, aga ka käsitöölised, arstid, jahimehed, ehitajad, kaupmehed.
Sarjas on esindatud eesti klassikud (E. Raud, E. Valter, K. Ristikivi, O. Luts jt) ja kaasaegsed autorid (A.Kivirähk, M. Saksatamm, A. Pervik, L. Tungal, J Rannap, A. Saar, R. Reinaus) jt.

Saksatamm, Markus. Kaisa sada vanaisa / – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 80 lk. Formaat 165 х 235. Pehmekaaneline köide. (Sari: Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям). ISBN 978-9949-545-91-9. Eesti-ja vene keeles.

Kaisal on mure – tal ei ole vanaisa, kuigi mõnel lapsel on neid lausa kaks. Kuidas saada üle häbelikkusest ja pimeduse pelgusest ilma vanaisa abita? No eks siis tule fantaasia appi võtta ning endale ise puuduvad vanaisad välja mõtelda. Muidugi on kõik väljamõeldud vanaisad sellised, kes kuulavad ilusasti lapse sõna. Kuidas siis muidu! Raamat on ilmunud paralleeltekstidega eesti ja vene keeles.

Pauts, Katrin. Hull hobune. Hiiumaa põnevik / – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 198 lk. Formaat 155 х 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles.
ISBN 978-9949-545-92-6. (Tsükkel "Eesti saaredetektiiv").

Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saarte-põnevike sarja kolmas raamat Hull hobune viib lugeja Hiiumaale. Nimelt on sarja peategelase Eva vend Tom ostnud Hiiumaale turismitalu, kuhu Eva suveks puhkama tuleb. Paraku juhtub Evaga üsna pea veider õnnetus, mis ta teovõimetuks muudab. Ent õe haigus pole ainus, mis Tomile muret valmistab: üpriski kummalisel viisil surevad paar tema turismitalu külalist. Näib, nagu oleks valla pääsenud mingi iidne needus. Et kohaliku rahva seas on põlvest põlve edasi räägitud lugu, kuidas siinsamas lähedal põletati sajandeid tagasi üks nõid, kes veel tuleriidalt sajatusi pildus, siis pole see ebausk võrsunud päris tühjalt kohalt. Kuid needuse põhjused võivad peituda ka lähiminevikus, pealegi ei pelga mõni külaelanik ka ise üleloomulikke jõude enda teenistusse rakendada Kui viimaks raputab külakest eriti võigas ja verine mõrv, ei jää Tomil muud üle,
kui neid iseäralikke sündmusi uurima hakata. Ja Tom ei osutu Evast sugugi kehvemaks
detektiiviks.
Varsti õnnestub tal erinevad niidiotsad kokku viia ja mõrvar tabada. Nagu Katrin Pautsi varasemaid teoseid, iseloomustavad sedagi raamatut mõneti müstiline õhustik ja põnev ning kaasahaarav sündmustik.
Saarte-põnevike sarjas on Katrin Pautsilt varem ilmunud romaanid Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik ja Tulekandja. Muhumaa põnevik (mõlemad kirjastuselt Varrak, 2016 ja 2018).
Sarjale on oodata järge.
Raamat ilmus eesti keeles 2018. aastal, vene lugejal on aeg selle populaarse põnevikuga tutvustada ka. Raamat on esmakordselt tõlgitud vene keelde.

Пооль Владимир. Трагические судьбы политических лидеров Эстонии и Европы: террор, секретные операции, нелегальные разведчики. 1935 – 1955 годы. Ajalooline ja elulooline uuring. – Tallinn: KPD kirjastus, 2024. – 322 lk., ill Formaat 155 x 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles.
ISBN 978-9949-545-90-2

Oma neljandas raamatus viib autor lugejad taas kord tagasi dokumentidele, argumentidele ja faktidele tugineva ajaloouurimise maailma.
Raamatu süžeed ei puuduta ainult Eesti silmapaistvate juhtide, näiteks Johannes Varese (alias luuletaja Barbaruse ja ENSV Ülemnõukogu esimehe) elulugusid; Boris Kumm, riikliku julgeoleku rahvakomissar ja ENSV siseminister; ENSV Kommunistliku partei (bolševike) keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm, aga paljastavad ka Euroopa poliitilise liikumise liikmete, sealhulgas Tšehhoslovakkia välisministri Jan Masaryki saatuse lehekülgi; Andreu Nin, Katalaani kommunist, publitsist, tõlkija.
Autor esitab materjali laialt poliitiliselt maastikult, mis ei sisalda mitte ainult uut teavet tegelaste kohta, kes avaldasid olulist mõju ajaloo sündmustele ja arengule antud ajalooperioodil, vaid ka infernaali isiksuste, terroriaktide toimepanijate, illegaalse spioonite, nagu Joseph Grigulevitš.
Raamatu autor on kolonel, endine KGB majandusvastuluure osakonna juhataja ja Eesti NSV KGB esimeehe asetäitja Vladimir Pool.
1988. aastal organiseeris ta rehabilitatsioonikomisjoni tööd, mis taastas Nõukogude julgeolekujõudude ohvrite õigused.
V. Pool on raamatute autor: “Minu elu ja teenistus Eesti NSV KGB salateenistuses”, “Konstantin Päts. Vang nr 12”, “Johann Laidoner, kõrgeim ülemjuhataja Eesti Vabariigi väed”.

Kalevipoeg. Eesti rahvaeepos. Koos. Fr. R. Kreutzwald. Ümberjutustus lastele Eno Raud. /Tõlkinud
T. Urbel. Ill. R. Veeber. – Tallinn: KPD Kirjastus, 2023. – 96 lk. Ill. (Sari “Minu eesti raamat”). Vene keeles. ISBN 978-9949-545-89-6

Eesti rahvaeepos "Kalevipoeg" (1857-1861) on epohhiloov sündmus, mis ühendas kolm tosinat kirjutamata keele murret.
"Kalevipoeg" on eesti rahvaeepiline poeem, mille on rahvaluulematerjali põhjal koostanud luuletaja-folklorist F.R.Kreutzwald. Ta kogus ühele süžeeraamile tuhandeid rahvamuistendeid ja -laule, sidudes need originaalsete poeetiliste vahetükkidega.
Eepose Kalevipoeg peategelane on vürst ja kuningas, talupoeg ja jahimees, maaharija ja ehitaja, sõdalane-kaitsja. Ta on võitleja kurjusega, mida kehastavad nii eesti rahvajuttude tegelased kui ka täiesti maised inimesed mõõgarüütlite ajast.
See väljaanne ilmub Eno Raua ümberjutustuses lastele, mille on eesti keelde tõlkinud Tatjana Urbel, mille illustratsioonid on teinud Renaldo Veeber – skulptor ja graafik, maalikunstnik ja käsitsi sepistatud meister.
R.Veeberi joonistuste seeria pälvis 2008. aastal medali eepilise kangelase teema originaalse edasiarenduse eest.
Kalevipoja venekeelne väljaanne ilmus viimati 1998. aastal ehk 25 aastat tagasi. See väljaanne on adresseeritud uue põlvkonna lastele ja noorukitele.

Pauts, Katrin. Tulekandja. Muhumaa põnevik/ – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 208 lk. Formaat 155 х 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-88-9. (Tsükkel "Eesti saaredetektiiv").

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus.
Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina.
Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud...
Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.
Raamat on esmakordselt tõlgitud vene keelde.

Pauts, Katrin- Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik/ – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 240 lk. Formaat 155 х 230. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-87-2. (Tsükkel "Eesti saaredetektiiv").

Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.

Larina, Lena. Jele-jelja ja Bõstr. Luuletused lastele ja mitte ainult loomadest. Ill. J.Polovinkina. – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 104 lk., ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Mõõdud 215 x 240, kõvakaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-86-5

Lena Larina kogumikuga "Ele-Jelja ja Bõstr" jätkab KPD kirjastus lastele mõeldud luulekogude väljaandmist sarjas "Minu eesti raamat".
Jelena Larina lasteluule on kirjutatud rütmitundliku meele ja nõtke sõnaga, selles leidub leebet huumorit ja elutarkust.
Ei juhtu just sageli, kui Eestis elava vähemuse seast kerkib esile luuletaja, kes sellisel tasemel lasteluulet kirjutab.
Larina looming on ilmunud ka Tähekese vene erinumbris, kuid raamatu ilmumine oleks autori ja väikste lugejate jaoks oluline teetähis.
Autor on lõpetanud Ukrainas Inseneri- ja ehitusülikooli ning Eestis Euroakadeemia.
Lena Larina on Eesti Filharmoonia poeetilise ühenduse liige, Rahvusvahelise Kirjanike Gildi (Berliin) ja Rahvusvahelise Kirjanike Assotsiatsiooni liige). Tema teoseid avaldati poola ja bulgaaria keeles, ajakirjades "Vene stiil" (Saksamaa), "Viini kirjanik" (Austria), "Intellektuaal" ja "Taaveti harf" (mõlemad Iisrael), "Emigrant Lira" (Belgia), "Kirjad" ja "Parovoz" (Läti), "Tallinn", "Täheke" ja "Võšgorod" (Eesti).
Raamatu on rikkalikult ja andekalt illustreerinud kunstnik Yana Polovinkina.
Mõeldud koolieelikutele ja noorematele õpilastele.

Kivirähk, Andrus. Suur Tõll. / Tõlkija T.Verhneustinskaja. Ill. J.Arrak. – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 52 lk., ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Mõõdud 210 x 280, kõvakaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-84-1

Suur Tõll... Mõned ütlevad, et see oli päriselt olemas, teised ütlevad, et see on müüt, legend, mis on jõudnud meie päevadesse. Kuid 1883. aastal ilmunud lood temast annavad endiselt inspiratsiooni loomeinimestele, nagu näiteks Andrus Kivirjahk, üks säravamaid eesti kirjanikke.
Loe Saaremaalt pärit kangelase julgusest ja suurusest, tema kangelastegudest. Ta päästab inimesi märatsevast merest, kaitseb oma kodumaad, maksab kätte oma naise surma ja hukkub lahingus, muutub kiviks, muutudes kaheks künkaks.
Juri Arraku sürrealistlikud joonistused on jube kaunid. Need on hirmutavad, sest 21. sajandi alguses omandas folkloor tõeliselt kurjakuulutavad ja hirmutavad vormid.
Kuigi teose teema on pööratud minevikku, on see täis tulevaste muutuste aimdusi. Need on hirmutavad, sest 21. sajandi alguses võttis folkloor nii kurjakuulutavad ja grotesksed vormid. Teema on pööratud minevikku, kuid täis tulevaste muutuste aimdusi. Rahvuslik folkloor on alati sissetungijate vastase vabadussõja allegooria.
Vanasti räägiti Suur Tõllist ja nüüd räägitakse ...

Mudlum (Made Luiga). Mitte ainult munu tädi Ellen. / – Tallinn: KPD kirjastus, 2023. – 222 lk. Formaat 148 х 210. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-83-4. (Sari: Eesti kirjanduse preemia laureaadid. Лауреаты литературных премий Эстонии).

Mudlumi looming on lugejate seas kõrgelt hinnatud ja pälvinud arvukalt auhindu: Fredebert Tuglase, Euroopa Liidu ja kahel korral Eesti Kultuurkapitali auhinna. "Mosaiik, justkui eraldiseisvatest mäluvälgatustest, räägib Mudlumi romaan Mitte ainult minu tädi Ellen kõige tavalisematest asjadest, mis ühel või teisel moel iga inimese elus on. Äärmiselt ausa ja avameelse romaani keskmes on autor, kes püüab mõista elu mõtet ja oma kohta selles. See teos on tõeline, suurepärane kirjandus, mida meie arvutimõtlemise ja -keele ajastul enam sageli ei näe. Kaasahaarav on autori stiil kõne- ja kirjakeeles edasi antud teadvusevool, mis on arusaadav igas vanuses, soost ja rahvusest inimesele. Nagu autor ise romaani kohta ütles, on see "natuke lapsik, natuke naljakas, natuke hirmutav". Mudlum ja tema romaan on hämmastav avastus, mis ootab venekeelset lugejat."
Veera Prohhorova, tõlkija
Raamat on ilmunud sarjas Eesti kirjandusauhindade laureaadid, mis avaldas esmakordselt vene keeles A. Kivirjahki, T.Õnnepalu, M. Kangro, M. Kivastiku, T. Vindi, M. Heinsaare ja teisi Eesti autoreid.

Reinaus, Reeli. Vana Tallinna detektiivid. Niguliste muumia ja nõiamärgid. / Tõlke V. Prohhorova. Ill. R. Kashin. Tallinn: KPD Kirjastus, 2023. – 92 lk, ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat). Vene keeles. Kõvakaaneline köide. Formaat 165 x 235. ISBN 978-9949-545-82-7

Mõistatus, mille Rebeka, Gregor ja nende sõbrad peavad seekord lahendama, on seotud Niguliste kirikus toimuva menuka rahvusvahelise maalinäitusega. Kas maalid võivad sisaldada surmavat sõnumit? Rebekal tuleb ületada hirm kirikusse maetud muumia ees, Lotat vaevab südametunnistus ning Gregor jälitab tänaval naist, kes on Huldra. Ka seekord aitavad saladust lahendada maskeerumishuvilised näiteringipoisid Markus ja Kaspar.
Raamatusarja "Vanalinna detektiivid" neljas raamatus "Niguliste muumia ja nõiamärgid" tutvuvad lapsed ennustaja ning salaühingutega ja saavad teada mitmetest Tallinna ajalooga seotud legendidest.
Reeli Reinaus (snd 1977) on kirjutanud üle kahekümne raamatu lastele ja noortele.
Raamatu tõlkis kuulus teiste R.Reinause teoste tõlkija Veera Prohhorova, pakutud teos ilmub vene keeles esmakordselt.

Valter, Edgar. Pokuaabits. / Tõlkija T.Teppe. Ill. E.Valter. – Tallinn: KPD kirjastus, 2021. – 160 lk., ill. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). Formaat 210 x 280, kõvakaaneline liimköide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-81-0

 Mitmeid auhindu võitnud "Pokuraamatu" tegelased on otsustanud nüüd lugema õppida. Kui Puuko on neile tähed selgeks õpetanud, lähevad pokud loodusesse, et väiksematele tuulepeadele kõik tähed ükshaaval üle korra ja leia sõnu, mis algavad parasjagu käsil oleva tähega.
Ka inimlapsed saavad "Pokuaabitsa" abil tähestiku kiiresti selgeks, sest uudishimulike ja õpihimuliste pokulastega, kes võtavad õppimist mänguna ja kellel on alati varuks naljakaid ja armsaid kommentaare, on õppimine väga lihtne.
Lisaks saavad "Pokuaabitsa" järgi õppivad palju head loodusest ja maaelust ning õpivad oma ümbrust tundma Edgar Valteri vahvate joonistuste põhjal.
Raamat ilmub esmakordselt vene keeles.

Prozorov, Ilja. Üksildaste Südamete Rju. Jutud. / – Tallinn: KPD kirjastus, 2022. – 114 lk. Formaat 148 х 210. Pehmekaaneline köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-79-7. (Sari: Eesti kirjanduse preemia laureaadid).

Ilja Prozorov (s.1987) on kirjanik, kes on sündinud, elab ja töötab Tallinnas. Praegu õpib ta Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama kolm aastat tagasi. Prozorovi
teoseid on avaldatud väljaannetes Looming, Vikerkaar, Müürileht, Värske Rõhk, Eesti Novell 2021, Võshgorod (Eesti), Oblaka.ee (Eesti), Fabularie (Poola), Novõi Žurnal (USA), Tsaika (USA), Zvezda (Venemaa) ja Neva (Venemaa).
2019. aastal oli tema lugu D-Train prestiižse USA kirjanduse preemia laureaat. Samuti oli ta 2020., 2021. ja 2022 aastal Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinda nominent ja Tallinna Ülikooli kirjandusauhinda nominent. Jutukogu
Roheline igavus autor (Avenarius, 2021. Eesti). Praegu töötab Prozorov vene kirjanduse pedagoogina Tallinna Linnamäe lütseumis.
Ilja Prozorovi kogumik koosneb 18 novellist. Kirjastus loodab, et Eestist pärit noore, kuid juba väljateenitud autori raamat võtab kirjandussõprade seas väärilise koha.
Uustrükk välja antakse kirjastuse seerias "Eesti kirjanduse preemia laureaadid", kus varem ilmunud T.Õnnepalu, J.Kolga, A.Kivirähhi, M.Kangro, R.Veidemanni, M.Heinsaare, T.Vindi teoseid.