^Наверх

10+

Leelo Tungal. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja kirjatähed

rebenok2Leelo Tungal. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja kirjatähed. / Tõlkija G.Muravin – Tallinn: KPD kirjastus, 2012. – 208 lk. Kõvaköite. Vene keeles. ISBN 978-9985-899-87-8.


See on järg Leelo Tungla 2010.aastal KPD kirjastuse poolt ilmunud menukale raamatule "Seltsimees laps ja suured inimesed". Raamat jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Väike Leelo ootab endiselt ema Siberist koju ja suhtleb peamiselt endast tublisti vanemate inimestega. Linnas töötab tsirkus, peetakse paraade ja riputatakse loosungeid, raadios laulab Paul Robeson ehk kuulsaim neeger Nõukogude Liidus... see on taas kurbnaljakas ülevaade elust 1950ndate Eesti NSV-s, läbi lapse silmade, tulvil ajastu värve ja lõhnu.

Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolilastele. 

Leelo Tungal. Seltsimees laps ja suured inimesed

rebenokLeelo Tungal. Seltsimees laps ja suured inimesed. Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest. / Tõlkija G.Muravin  – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 208 lk. Kõvaköite. Vene keeles. ISBN 978-9985-899-76-2.


Leelo Tungali lapsepõlveromaan “Seltsimees laps ja suured inimesed” jutustab väikese tüdruku elust, kelle koolidirektorist ema 1951. aastal arreteeriti ja viidi “külmale maale”. Raskest hingetraumast hoolimata jätkub lapsepõlv, mida raadios nimetatakse nõukogulikult helgeks, ning terase pilguga laps uurib elu ja inimesi enda ümber. Ühe perekonna loo kaudu saab lugeja pildi “eestiaegsetest” oludest ja nõukoguliku elulaadi pealesurumisest 50ndatel aastatel. Stalinistliku kooli- ja kolhoosielu kirjeldamine lapsesuu kaudu loob sageli koomilisi hetki, kuigi elukogenum lugeja tajub ridade vahelt kirjeldatud olukordade tõsidust ja traagilisustki. Tegemist on mitmekihilise teosega, mille puhul kriitikud on väitnud, et “Seltsimees last” lugedes üks silm naerab ja teine nutab.

Venekeelsel lugejal – nii Eestis kui ka kogu maailmas – on Nõukogude võimu “taaskehtestamisest” Baltimaades hoopis teistsugune nägemus, mida toetavad kas või Hans Leberechti nõukogulikud romaanid. Ka vanema klassika (Kitzberg, Liiv) tõlgete järgi võib arvata, et väikesele vaesele Eestile tõi Nõukogulikku perre astumine ainult õnne ja õitsengut. “Seltsimees laps”, mis pole oma olemuselt vaenu õhutav ega kättemaksuhimuline, vaid positiivse maailmanägemisega teos, aitaks venekeelsel lugejal mõista eestlaste tegelikke püüdlusi. Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale.