^Наверх

Sari «Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям»

Andrus Kivirähk. Kaelkirjak

zhirafAndrus Kivirähk. Kaelkirjak. / Tõlkija Boriss Tuch. Kunstnik Heiki Ernits.  – Tallinn: KPD kirjastus, 2008. – 80 lk. (Sari: «Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям»). Vene keeles.


Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud? Esimene trükk vene keeles - esmakordselt 1995. aastal ilmunud lustakast ja fantaasiaküllasest lasteraamatust. Käesolev väljaanne, millele annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid ning mille lõpus on väike ja lastepärane autori tutvustus, on KPD kirjastuse lasteraamatusarja " Eesti kirjanikud lastele – Эстонские писатели детям " järgmine raamat. Andrus Kivirähk (1993- Lutsu huumoripreemia; 1995, 2000- Eesti kirjanduse aastapreemia; 1998- Friedebert Tuglase novelliauhind; 2001- Virumaa kirjandusauhind; 2006- Nukits), parim lastekirjanik) on üks fenomene Eesti viimaste aastate kultuurielus, figureerides nii draamas, proosas kui ka lastekirjanduses. Kivirähki näidendeid mängitakse täissaalidele ja tema raamatute müüginumbrid löövad rekordeid.

Boriss Tuch on mainekas Eesti ajakirjanik, Rahvusvahelise Teaatrikriitikute Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Kinopressi Föderatsiooni liige, tõlkija, kirjanik ja draamakirjanik (Kaasaegse Vene kirjanduse esikümmnekas, 2002; Romaan teaatriga, 2002; Hõbesajandi teejuht, 2002;Eeesti kirjanike kuum kümneks jne.).B.Tuch on Eesti Kultuurkapitali-2004 preemia laureaat, kirjanduse valdkonnas.

Andrus Kivirähk. Sirli, Siim ja saladused

sirliAndrus Kivirähk. Sirli, Siim ja saladused. / Tõlkija Boriss Tuch. Kunstnik Ilmar Trull. – Tallinn: KPD kirjastus, 2008. – 184 lk. Vene keeles.  


Siim ja Sirli elavad oma isa ja emaga tavalises linnamajas. Igaühel neist aga on oma unistuste maailm, mis on neile niisama tõeline ja vajalik nagu igapäevane elugi. Siin tuleb ette ootamatuid ja naljakaid olukordi ning hulganisti imepäraseid juhtumisi. „Sirli, Siim ja saladused” on laste lemmikraamatuid nooremas koolieas. Vene keeles on seda raamatut veel ei ole välja antud.

August Jakobson. Eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest

Jakobson skazkiJakobson, August. Eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest. / Tõlkinud L.Toom. Illustreeritud R.Kašin – Tallinn: 2004. – 108 lk., ill. Eesti ja vene keeles. ISBN 9985-899-33-4

"Eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest" on pühendatud A.Jakobsoni 100. sünniaastapäevale ja sisaldab 34 muinasjuttu, viis neist on esitatud parraleeliselt eesti ja vene keeles. Eelkoolilastele ja nooremale koolieale.  

Baltimaade rahvaste muinasjutud

skazki2Baltimaade rahvaste muinasjutud. – Ill. V.Konaševitš. – Tallinn. – 136 lk. Vene keeles.


Kaheksas raamat sarjast "Eesti kirjanikelt lastele" sisaldab üle kahekümne Eesti, Läti ja Leedu muinasjutu.Lõbusad,helged ning samas huvitavad ja õpetlikud lood on illustreeritud poeetilise muinasjutuvestja ja suuremeistri V. Konaševitši poolt, keda on peetud K. Tšukovski loomingu võrdväärseks kaasautoriks ja kes on tuntudN. Gogoli, A.Tšehhovi, I.Turgenevi, H.Heine, A.Prevo teoste andeka illustraatorina. Raamat on mõeldud nooremale koolieale ja koolieelikutele.

Eesti lapsepõlv. Vanemale koolieale mõeldud pidude ja meelelahutuse stsenaariumid

detstvoEesti lapsepõlv. Vanemale koolieale mõeldud pidude ja meelelahutuse stsenaariumid. (Autorid O.Tsareva, M.Kempi) –  Tallinn, 2006. – 112 lk. Eesti ja vene keeles.


See raamat kujutab endast Tallinna „Järveotsa“ ja „Rukkilille“ lasteaedade andekate pedagoogide ja muusikaliste juhtide loomingulist debüüti. Autorid pakuvad pidude stsenaariume kui metoodilist ja folkloorset materjali, milles kajastuvad Eesti rahvakalendriga seotud traditsioonid. Nende stsenaariumide eripäraks on kakskeelsus, mis aitab kaasa lingvistilise vilumuse, parema vastastikuse arusaamise ja usalduse arengule. Pidu kujutab endast kollektiivset mängu, mis toetab maailmatunnetuse ja loominguliste võimete arengut – noored osalevad liikumismängudes, joonistavad, tantsivad ja laulavad. Tutvuge uue huvitava raamatuga, mis viib täiskasvanud lastega kokku ja pakub neile rõõmu suhtlemisest.

Hainsalu Lehte. Kui ma ükskord

hainsaluHainsalu, Lehte. Kui ma ükskord. – Tallinn, 2005. – 28 lk.


Lehte Hainsalul on kolm last, kümme lapselast ja kõik nad on omal ajal olnud tema järjekordse lasteraamatu inspireerijaks ja kangelaseks. Käesoleva raamatu kangelane on häbelik ja armas, leidlik ja helde, vallatu ja väga huvitav poiss, kes on väikesele lugejale heaks eeskujuks oma suhtumisega ümbritsevasse maailma. Lehte Hainsalu raamatus “Kui ma ükskord” on tekstid esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles. Luuletused avaldatakse venekeelses tõlkes esmakordaselt. Lehte Hainsalu on viljakas ja austatud autor. Ta on avaldanud üle neljakümne raamatu, lisaks lasteraamatutele veel luulekogusid ja jutustusi, romaane ja publitsistikat. Lehte Hainsalu raamat on seerias “Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям” kümnes, seega juubeliraamat ning seda võib õigusega nimetada raamatuks kogu perele.

Kitzberg, August. Lastejutte

kitcbergKitzberg, August. Lastejutte. – Tallinn. – 32 lk. Eesti ja vene keeles.


Raamatu muinasjututegelased – lillehaldjas ja habemeajaja, rätsep ja printsess, rebane ja hunt, metssiga ja pannkook - ilmutavad kavalust, taibukust, töökust ja vilumust - ja hea võidab kurja. Kogumikus on neli muinasjuttu, üks neist on esitatud parraleeliselt eesti ja vene keeles. Eelkoolilastele ja nooremale koolieale.

Koidula Lydia. Luuletusi Eestist

kojdulaKoidula, Lydia. Luuletusi Eestist. – Tallinn, 2005. – 56 lk. Eesti ja vene keeles.


Lydia Emilia Florentina Jannsen (1843-1886) - esimene eesti väljapaistev naispoeet. Tema luuletaja pseudomüüm - Koidula - tuleneb sõnast koit. See pole juhuslik: XIX saj. 60- ndatel aastatel, rahvuslikul ärkamisajal, väljendab Lydia Koidula oma luuletustes rahva kõige pühamaid tundeid. Luuletus "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" (G.Ernesaksa muusika) sai rahvushümniks. Kodumaa, Isamaa,Eestimaa,need mõisted esinevad L.Koidula luules esmakordselt kui piiritu armastuse ja vaimustuse objektid. Kogumiku suurem osa on esitatud eesti ja vene keeles paralleelselt.

Kristiina Kass. Kasper ja viis tarka kassi

kasperKass, Kristiina. Kasper ja viis tarka kassi. / Eesti keelest tõlkinud M.Melts, illustratsioonid J.Beljakova. –   Tallinn, KPD kirjastus, 2010   – 72 lk. (Seeria: Eesti kirjanikud lastele). Vene keeles.


Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee… Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale.

Kristiina Kass. Petra lood

petraKristiina Kass. Petra lood. / Tõlkija M.Melts. Kunstnik K.Kass. – Tallinn: KPD kirjastus, 2011. – 96 lk., ill. (Sari: «Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям»). Vene keeles. ISBN 978-9985-8899-80-9.


Raamat "Petra lood" (autor Kristiina Kass) pikendab KPD kirjastuse lastesari "Eesti kirjanikud lastele" (alates 2002. aastast). Seeria sisaldab nii eesti lastekirjanduse klassikute (Fr. R. Kreutzwald, O. Luts, A. Jakobson, L. Koidula jt) kui ka tänapäeva lastekirjanike (T. Toomet, L. Hainsalu, A. Kivirähk; L.Tungal jt. Raamatu peategelane Petra on täitsa tavaline Eesti tüdruk, kes käib lasteaias. Petra elab koos ema ja isaga. Paljudes lasteraamatutes juhtub isadega igasugu viperusi, samamoodi  juhtub ka Petra isaga. Humoorikad pildid on raamatule joonistanud Kristiina Kass ise nagu ka oma eelnevatele raamatutele. Kristiina Kassi raamat "Petra lood" esitatakse vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale. 

Kudu, Reet. Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält

kuduKudu, Reet. Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält. – Tallinn. – 96 lk. Eesti ja vene keeles.


esti kirjanik Reet Kudu on viimaste aastate kirjanduses esindatud erinevate žanritega – filosoofilise muinasjutu ja näidendiga, novellidega noorsoole, kriitiliste balleti ülevaadetega, romaaniga. Tema esimeseks raamatuks sai lühiloode kogumik mudilastele “Pannkoogipäev” (1979). Vene keeles ajakirjas “Pioneer” (1991) lugejad said tutvuda Reet Kudu võlumuinasjuttude tsükliga “Printsess oma printsile”. Nendes teostes on märgata hea rootsi lastekirjanduse traditsiooni, milles alates ХVIII saj. keskpaigast andis märku mängimispedagoogika, mis ühendab kasuliku meeldivaga. Muinasjutu “Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält” peategelane on tüdruk Liis, kes samuti nagu L.Carrolli Alice satub imedemaale, kus oskavad rääkida kassid, siilid, oravad, saarmad ja rotid. Lugejaid ja tegelasi tõmmatakse pidevalt kaasa filoloogilisse mängu sõnadega (“pärnpuust vanaema”, “aru kass”, analoogselt “fotopiltidele” ilmuvad “veepildid”). Liis, kes püüab jutukatest loomadest maha mitte jääda mängib sama haaratult võrdluste ja epiteetidega: “konna kujutlused…teravad, nagu knopka. Või kleepuvad nagu maasikamoos.” Muinasjutu tegelased pakuvad julgelt välja oma enda versioone erinevate sõnade tekkeloost (muinasjutuvestja R. Kiplingi traditsioonides). Reet Kudu teosed on tõlgitud leedu, soome, prantsuse, saksa, ungari ja vene keelde. Muinasjutt “Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält” ilmus vene keeles esmakordselt. Raamat on mõeldud koolieelikutele ja nooremale koolieale. Väljaanne on vormistatud eesti ja vene keeles paralleelselt.   

Luts Oskar. Nukitsamees

Oscar lutsLuts, Oskar. Nukitsamees./ Tõlke S.Semenenko. Illustreerinud D.Šibanov. – Tallinn, 2006. – 104 lk. Eesti ja vene keeles.


Raamat välja antud O.Lutsu 120.sünniaastapäevale (2007.a.). Nukitsamees” on laste lemmikraamatuid nooremas koolieas (vene keeles oli seda raamatut välja antud 1978. ja 1987.aastal). Raamatu uustrükk on ilminud seerias „Eesti kirjanikud lastele” (kümnenda raamatuna parallelselt eesti ja vene keeles). Seeria sisaldab eesti lastekirjanduse klassikute ja kaasaegsete eesti kirjanike teoseid, kuusjuures need teosed leiavad avaldamist vene keeles esmakordselt. Juubeliväljaande jaoks on tehtud 18 illustratsiooni.

N. Sintsova. Õpeta mind lugema!

sincovaN.Sintsova. Õpeta mind lugema! Või raamat täiskasvanutele, kes õpetavad last lugema mõnuga ja mõnu jaoks – Tallinn: 2002. – 120 lk. ISBN 9985-899-23-7.Vene keeles.


See raamat on õpik hoolitsevatele ja andekatele vanematele, kasvatajatele, õpetajatele; nendele kes väsimatult lihvivad suhtlemiskunsti oma lapsega või kasvandikkudega. Raamatus leiab palju võimalusi seda teha: testid lugejatüübi määramiseks, testid täiskasvanu enesekontrolliks (Kas te olete katsetusteks valmis?), õpetamismetoodikad, mängud. See on elav ja soe jutuajamine oma mõttekaaslastega. Autor Natalja Sintsova lõpetas Gertseni nimelise Pedagoogikainstituudi, Peterburi riikliku ülikooli erialal “Praktiline psühholoogia”, Kanada ülikooli kursuse “Neuro-lingvistiline programmeerimine hariduses”, kursuse “Kriitiline mõtlemine lugemise ja kirjutamise arendamiseks” ameerika spetsialistide juhendamisel ja kaitses magistritöö Tallinna Pedagoogikaülikoolis teemal “Lastele lugemise õpetamine”; 20-aastase staažiga algkooliõpetaja. Raamat on kirjastuste KPD (Tallinn) ja “Просвещение” (Moskva) ühine projekt.


Oskar Luts. Nukitsamees

S rozhkamiOskar Luts. Nukitsamees./ Tõlkenud S.Semenenko. Illustreerinud D.Šibanov. – Tallinn, 2006. – 104 lk. Ill. Eesti ja vene keeles.


Raamat välja antud O.Lutsu 120.sünniaastapäevale (2007.a.). „Nukitsamees” on laste lemmikraamatuid nooremas koolieas (vene keeles oli seda raamatut välja antud 1978. ja 1987.aastal). Raamatu uustrükk on ilminud seerias „Eesti kirjanikud lastele” (kümnenda raamatuna parallelselt eesti ja vene keeles). Seeria sisaldab eesti lastekirjanduse klassikute ja kaasaegsete eesti kirjanike teoseid, kuusjuures need teosed leiavad avaldamist vene keeles esmakordselt. Juubeliväljaande jaoks on tehtud 18 illustratsiooni.

Tungal Leelo. Kristiina, see keskmine

sestraTungal, Leelo. Kristiina, see keskmine. / Eesti keelest tõlkinud B. Tuch, illustratsioonid K. Kangro. – Tallinn, KPD kirjastus, 2009  – 136 lk (seeria „Eesti kirjanikud lastele”). Vene keeles.


Leelo Tungla raamatu kangelasteks on Kristiina ja tema perekond ning juba seepärast soovitame seda raamatut perekondlikuks lugemiseks. Kõik situatsioonid, juhtumid, meelelahutus ja sündmused on eeskujuks suhtumisel ümbritsevasse keskkonda, eelkõige selle keskkonna kõige tähtsamasse ja vajalikumasse koostisossa – perekonda.

Selles raamatus pole midagi manitsevat. Autori talent on tunnetatav tänu sellele, kuidas ta kirjeldab hapra ja õrna, lõbusa ja vallatu, hoolika ja taibuka Kristiina suhtumist maailma. Kristiina ei saa mitte meeldida, temaga on võimatu mitte sõbrustada. Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale.

Tungal Leelo. Millega mõõta põngerjatempe?

ozorstvoTungal, Leelo. Millega mõõta põngerjatempe? / Tõlke M.Jasnov. Illustreerinud K.Kangro. – Tallinn: KPD kirjastus, 2009. – 72 lk. Eesti ja vene keeles.


2009. aasta KPD kirjastuse uus raamat „Millega mõõta põngerjatempe?” (autor – Leelo Tungal, tõlkija – Mihhail Jasnov, kunstnik – Kirke Kangro) on laste lemmikraamatuid nooremas koolieas. Vene keeles on seda raamatut veel ei ole välja antud. Raamat trükkitud välja seerias “Eesti kirjanikud lastele” paralleelselt eesti ja vene keeles (seda lasteseerias 2002.aastast on välja antud juba viisteist raamatu, s.h. A.Kitzberg, Fr.R.Kreutzwald, A.Jakobson, L.Koidula, E.Raud, L.Hainsalu, A.Kivirähk jne.). Väljaande jaoks on tehtud originaalsed värvilised illustratsioonid. 

Vilde Eduard. Minu esimesed „triibulised“

vildeVilde, Eduard. Minu esimesed „triibulised“. Tõlke L.Toom, ill.D.Šibanov. –  Tallinn, 2006. – 96 lk. Eesti ja vene keeles.


Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed  „triibulised“  kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele. „Minu esimesed „triibulised“, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.