Kudu, Reet. Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält. – Tallinn. – 96 lk. Eesti ja vene keeles.

esti kirjanik Reet Kudu on viimaste aastate kirjanduses esindatud erinevate žanritega – filosoofilise muinasjutu ja näidendiga, novellidega noorsoole, kriitiliste balleti ülevaadetega, romaaniga. Tema esimeseks raamatuks sai lühiloode kogumik mudilastele “Pannkoogipäev” (1979). Vene keeles ajakirjas “Pioneer” (1991) lugejad said tutvuda Reet Kudu võlumuinasjuttude tsükliga “Printsess oma printsile”. Nendes teostes on märgata hea rootsi lastekirjanduse traditsiooni, milles alates ХVIII saj. keskpaigast andis märku mängimispedagoogika, mis ühendab kasuliku meeldivaga. Muinasjutu “Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält” peategelane on tüdruk Liis, kes samuti nagu L.Carrolli Alice satub imedemaale, kus oskavad rääkida kassid, siilid, oravad, saarmad ja rotid. Lugejaid ja tegelasi tõmmatakse pidevalt kaasa filoloogilisse mängu sõnadega (“pärnpuust vanaema”, “aru kass”, analoogselt “fotopiltidele” ilmuvad “veepildid”). Liis, kes püüab jutukatest loomadest maha mitte jääda mängib sama haaratult võrdluste ja epiteetidega: “konna kujutlused…teravad, nagu knopka. Või kleepuvad nagu maasikamoos.” Muinasjutu tegelased pakuvad julgelt välja oma enda versioone erinevate sõnade tekkeloost (muinasjutuvestja R. Kiplingi traditsioonides). Reet Kudu teosed on tõlgitud leedu, soome, prantsuse, saksa, ungari ja vene keelde. Muinasjutt “Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält” ilmus vene keeles esmakordselt. Raamat on mõeldud koolieelikutele ja nooremale koolieale. Väljaanne on vormistatud eesti ja vene keeles paralleelselt.