Daniljuk Semjon. Konstantini rist ehk Mõned süžeed Eesti Vabariigi esimese presidendi elust. Romaan. Järelsõna I.Nikiforov – Tallinn, KPD kirjastus, 2017. – 152 с. Formaat 145x210 mm, kõvakaaneline õmmeldud köide. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-17-9.

Semjon Daniljuki raamat on pühendatud Eesti Vabariigi rajaja ja esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestusele. Raamatu süžeeks on Konstantin Pätsi, Venemaa Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaigla patsiendi nr 12 elu viimane etapp. Konstantin Päts ei ole jutustuse peategelane, tegelaste kompositsiooni kuuluvad teised inimesed: 1958. aastal psühhiaatriahaigla peaarsti kohusetäitjana töötanud arst ja tema poeg, külanõukogu esimees aastal 1990. Ent Konstantin Pätsi isiksuse suurus loob temast võtmefiguuri.
Teoses on kaks kulminatsiooni ja kaks intriigi: rahvusvahelise tähtsusega dokumendid ja nende kättesaamine ning presidendi põrmu toomine kodumaale. Jutustus on haarava dünaamikaga, kahtlemata on autoril kirjanduslikku annet.
Eesti ilukirjanduses on väga vähe Konstantin Pätsist kõnelevaid teoseid (Karl Rumer Uned unetuses, Kalle Käsper Buridanid, Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre filmistsenaarium Tuulepealne maa, raamatuna ilmus 2009). Loetletud teostes on Konstantin Päts kõrvaltegelane. Vene keeles ei ole üldse Pätsile pühendatud ilukirjandusteoseid.
Kirjastus KPD ilmub S. Daniljuki raamatu Konstantini rist ehk Mõned süžeed Eesti Vabariigi esimese presidendi elust väljaandmist Konstantin Pätsi 60-ndal surma-aastapäeval ja tema põrmu kodumaale ümbermatmise 25-ndal aastapäeval.
Teos annab venekeelsele lugejaskonnale võimaluse ilukirjanduslikult lahtimõtestatud vormis mõista esimese presidendi isiksuse osatähtsust Eesti Vabariigi jaoks traagilisel ajajärgul.

Autor Semjon Daniljuk on 1988. aastast Venemaa Kirjanike Liidu liige. Ta on teravalt sotsiaalsete romaanide meister, kelle teosed on ilmunud suurtes Moskva kirjastustes, nt Vagrius, Olma-Press, AST jt.

Kuznetsova, Nelli. Eesti isiksused. Ajakirjaniku olukirjeldused – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 136 lk. Vene keeles.

Autor on pühendanud oma raamatu eredatele, tegusatele, karismaatilistele liidritele, kes Eesti iseseisvuse taastamise keerulistes tingimustes mitte ainult ei loonud ega edendanud oma valdkonda (tootmist, kultuuri, haridust, poliitikat), vaid ka esindasid seda nii Eestis kui ka väljaspool. Raamatu kangelasteks on akadeemik Mihhail Bronštein, professor Rein Veidemann, Tallinna linnapea Edgar Savissar, sotsioloog Iris Pettai, filoloogia doctor ja maletaja Larissa Volpert, lavastaja Arne Mikk, inimõiguslane Aleksei Semjonov, kunstnik Valli Lember-Bogatkina, näitleja Olga Bunder ja teised. Need raamatukangelased on samal määral tuntud nii vene- kui ka eestikeelses kogukonnas, nad on projitseerinud oma tegevuse just sellisesse kodanikuühiskonda, mida kujutab endast Eesti Vabariik nagu Euroopa Liigu liige.

Guštšik, Vladimir. Koera poeg. Loomade lood. / Eessõna ja koost. S.Issakov kunstnik R. Kashin. – Tallinn: KPD kirjastus, 2022. – 76 lk. illustreeritud. Vene keeles. Kõvakaaneline köide. Formaat 164 x 234. ISBN 978-9949-54-71-1

Vladimir Guštšik (1892-1947) oli aastatel 1020-30 Eesti suurim vene proosakirjanik, palju raamatu autor. A. Kuprin, V. Nemirovitš-Dantšenko, Nicholaj Röerich rääkisid oma tööst kõrgelt. Ta sattus Eestisse Judenitši valgearmeega, seejärel töötas Eesti Vabariigi Haridusministeeriumis. Võimude nimel kirjutas ta rea brošüüre Eesti
riigitegelastest (K. Päts, J. Laidoner jt.) 1941. aastal arreteeris V. Guštšik NKVD ja 1947.a laagris ta suri. V. Guštšik on suure kirjandusala meister. Ta on realist, kuid lood sisaldavad tavapäraste kujunditega fantaasiaelemente.
8. oktoobril 2021 tähistab kirjandusringkond eesti kirjanduskriitiku, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Sergei Issakovi 90. sünnipäeva. Ta on üle 500 teadustöö autor, 750 artikli entsüklopeediate autor, Eesti Vabagiigi riikliku preemia laureaat.
KPD kirjastus valmistab avaldamiseks ette Vladimir Gushchiku lugude kogumit koos Sergei Issakovi viimase teosega tema eluajal - selle raamatu eessõna. Ta on ka selle raamatu koostaja.
S.Issakovi koostatud kogumik sisaldab V. Guštšiki imelisi loomalikke lugusid. Üldiselt on aktsepteeritud, et V. Guštšik oli vene diasporaa kirjanduses väljasmaal üks parimaid loomakirjanikke.

Kuznetsova, Nelli. Eestimaa inimesed. Ajakirjaniku olukirjeldused – Tallinn: KPD kirjastus, 2009. – 120 lk. Vene keeles.

See on raamat, kuhu on kogutud Eesti ühe andekama ajakirjaniku Nelli Kuznetsova olukirjeldused. Autor on pühendanud oma raamatu eredatele, tegusatele, karismaatilistele liidritele, kes Eesti iseseisvuse taastamise keerulistes tingimustes mitte ainult ei loonud ega edendanud oma valdkonda (tootmist, kultuuri, haridust, poliitikat), vaid ka esindasid seda nii Eestis kui ka väljaspool. Raamatu kangelasteks on laevaremonditehase direktor, majandus- ja juhtimisinstituudi rektor, kunstiteadlane ning Vene filharmoonia seltsi looja jne. Tallinlastele on tuttavad legendaarne ühiskonnategelane, endine slaavi haridus- ja heategevusseltside esimees Nikolai Solovei, riigi- ja ühiskonnategelane, väliseestlaste elukäigu uurija, üks A. H. Tammsaare muuseumi rajajaid Kaukaasias Ants Paju, ja teised. Need raamatukangelased on samal määral tuntud nii vene- kui ka eestikeelses kogukonnas, nad on projitseerinud oma tegevuse just sellisesse kodanikuühiskonda, mida kujutab endast Eesti Vabariik nagu Euroopa Liigu liige.