^Наверх

Kataloog

Pervik Aino. Klabautermanni mure

Pevik, Aino. Klabautermanni mure. / Tõlkija L.Blum. Ill. O.Bolovintseva. – Tallinn: KPD kirjastus, 2014. – 104 l., illustreeritud. Formaat 260 x 195. (Sari: Minu eestikeelne raamat. Моя эстонская книжка). ISBN 978-9949-545-06-3. Vene keeles.


Suure sadama kõvalises sopis seisab vana purjelaev „Pamina“, mille grootmast on endale juures alla kasvatanud: grootmast õilmitseb ja kannab vilja kui pirnipuu. „Pamina“ pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas. Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas- Klabautermannil on suur mure. Mässajad on Klabautermanni laeva kapteni oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval salakaupa.  A.Perviku teose väljaantud sarjas „Minu eestikeelne raamat“, kus olid väljastatud laste anekdootid „Juku ja Vovake“, L.Tungla „Barbara ja suvekoerad“ ja „Barbara ja sügiskoerad“, A.Perviku „Presidendilood“ jt., vene keeles esmakordselt.

Raud Eno. Kuukujuline kõrvits

tykvaRaud Eno. Kuukujuline kõrvits / Eesti keelest tõlkinud M.Jasnov. Illustreerinud J.Kolli. – Tallinn: KPD kirjastus, 2011. – 36 lk., ill. Kõvaköites. Eesti ja vene keeles. ISBN 978-9985-899-79-3.


Luuleraamat lastele nimetusega ”Kuukujuline kõrvits” on kokku pandud Eno Raua luuletustest, mis on ilmunud erinevatel aastatel üllitatud kogumikes: ”Käbi käbihäbi”, 1977, "Kalakari salakaril", 1974, "Radakonna konnavada", 1985 ja "Kilul oli vilu", 1987. Luuletused on vene keelde tõlkinud vene luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik Mihhail Jasnov, kelle sulest on ilmunud 7 raamatut, lisaks lastele mõeldud 60 luule- ja proosaraamatut ning 50 tõlkeraamatut lastele luuletuste ja proosaga. Raamat ilmus kahekeelsena (paralleeltekstid eesti ja vene keeles). Vene keeles on need luuletused veel ei ole välja antud. Raamat on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale. 

Leelo Tungal. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja kirjatähed

rebenok2Leelo Tungal. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja kirjatähed. / Tõlkija G.Muravin – Tallinn: KPD kirjastus, 2012. – 208 lk. Kõvaköite. Vene keeles. ISBN 978-9985-899-87-8.


See on järg Leelo Tungla 2010.aastal KPD kirjastuse poolt ilmunud menukale raamatule "Seltsimees laps ja suured inimesed". Raamat jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Väike Leelo ootab endiselt ema Siberist koju ja suhtleb peamiselt endast tublisti vanemate inimestega. Linnas töötab tsirkus, peetakse paraade ja riputatakse loosungeid, raadios laulab Paul Robeson ehk kuulsaim neeger Nõukogude Liidus... see on taas kurbnaljakas ülevaade elust 1950ndate Eesti NSV-s, läbi lapse silmade, tulvil ajastu värve ja lõhnu.

Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolilastele. 

Tungal Leelo. Jasnov Mihhail. Lihtsalt ime!

Prosto chudoTungal, Leelo. Jasnov,  Mihhail. Lihtsalt ime! Luuletus lastele.Vene keelest tõlkinud L.Tungal. Eesti keelest tõlkinud M.Jasnov. / Illustreeritud J.Dvoskina, O.Moskovka  –  Tallinn: KPD kirjastus, 2013. – 76 lk. ill.Eesti ja vene keeles. ISBN 978-9985-899-92-2. Kõvaköites. Formaat 165 х 235.


Käesoleva projekti eesmärgiks on üllitada raamat, mis kannab pealkirja "Просто чудо!/Lihtsalt ime!". Raamat sisaldab kahe riigi (Eesti ja Venemaa) kahe luuletaja (Leelo Tungla ja Venemaa riikliku lastekirjanduse preemia laureaadi Mihhail Jasnovi) loomingut kahe tõlgi (autorid tõlgivad vastastikku üksteise luuletusi) vahendusel paralleelselt kahes keeles. Luuletused on illustreeritud kahe kunstniku poolt, kasutades kahte erinevat tehnikat, plastiliini ja joonistusi.

Leelo Tungal. Seltsimees laps ja suured inimesed

rebenokLeelo Tungal. Seltsimees laps ja suured inimesed. Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest. / Tõlkija G.Muravin  – Tallinn: KPD kirjastus, 2010. – 208 lk. Kõvaköite. Vene keeles. ISBN 978-9985-899-76-2.


Leelo Tungali lapsepõlveromaan “Seltsimees laps ja suured inimesed” jutustab väikese tüdruku elust, kelle koolidirektorist ema 1951. aastal arreteeriti ja viidi “külmale maale”. Raskest hingetraumast hoolimata jätkub lapsepõlv, mida raadios nimetatakse nõukogulikult helgeks, ning terase pilguga laps uurib elu ja inimesi enda ümber. Ühe perekonna loo kaudu saab lugeja pildi “eestiaegsetest” oludest ja nõukoguliku elulaadi pealesurumisest 50ndatel aastatel. Stalinistliku kooli- ja kolhoosielu kirjeldamine lapsesuu kaudu loob sageli koomilisi hetki, kuigi elukogenum lugeja tajub ridade vahelt kirjeldatud olukordade tõsidust ja traagilisustki. Tegemist on mitmekihilise teosega, mille puhul kriitikud on väitnud, et “Seltsimees last” lugedes üks silm naerab ja teine nutab.

Venekeelsel lugejal – nii Eestis kui ka kogu maailmas – on Nõukogude võimu “taaskehtestamisest” Baltimaades hoopis teistsugune nägemus, mida toetavad kas või Hans Leberechti nõukogulikud romaanid. Ka vanema klassika (Kitzberg, Liiv) tõlgete järgi võib arvata, et väikesele vaesele Eestile tõi Nõukogulikku perre astumine ainult õnne ja õitsengut. “Seltsimees laps”, mis pole oma olemuselt vaenu õhutav ega kättemaksuhimuline, vaid positiivse maailmanägemisega teos, aitaks venekeelsel lugejal mõista eestlaste tegelikke püüdlusi. Raamat ilmub vene keeles esmakordselt ja on adresseeritud koolieelikutele ja koolilaste nooremale eale.