Hainsalu, Lehte. Kui ma ükskord. – Tallinn, 2005. – 28 lk.
Lehte Hainsalul on kolm last, kümme lapselast ja kõik nad on omal ajal olnud tema järjekordse lasteraamatu inspireerijaks ja kangelaseks. Käesoleva raamatu kangelane on häbelik ja armas, leidlik ja helde, vallatu ja väga huvitav poiss, kes on väikesele lugejale heaks eeskujuks oma suhtumisega ümbritsevasse maailma. Lehte Hainsalu raamatus “Kui ma ükskord” on tekstid esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles. Luuletused avaldatakse venekeelses tõlkes esmakordaselt. Lehte Hainsalu on viljakas ja austatud autor. Ta on avaldanud üle neljakümne raamatu, lisaks lasteraamatutele veel luulekogusid ja jutustusi, romaane ja publitsistikat. Lehte Hainsalu raamat on seerias “Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям” kümnes, seega juubeliraamat ning seda võib õigusega nimetada raamatuks kogu perele.
Look, Kairi. Lennujaama lutikad ei anna alla / Tõlkija V.Prohhorova. Kunstnik K.Jancis – Tallinn: KPD kirjastus, 2019. – 200 lk., ill. (Sari: Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям). Pehmekaaneline kõide. Formaat 163х235. Vene keeles. ISBN 978-9949-545-36-0
Lutikas Ludvig elab perega lennujaamas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate sitikatega algavad seiklused, et ühine kodu päästa. See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle!
Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis. "Lennujaamad lutikad ei anna alla" pälvis I koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta lastejutuvõistlusel "Minu esimene raamat". Kairi Look (snd 1983) on raamatute „Leemuripoeg Ville teeb sääred“ ja „Peeter, sõpradele Peetrike“ autor.
Raamat antakse vene keeles esmakordselt ja ilmub lasteseerias "Eesti kirjanikud lastele”
Koidula, Lydia. Luuletusi Eestist. – Tallinn, 2005. – 56 lk. Eesti ja vene keeles.
Lydia Emilia Florentina Jannsen (1843-1886) - esimene eesti väljapaistev naispoeet. Tema luuletaja pseudomüüm - Koidula - tuleneb sõnast koit. See pole juhuslik: XIX saj. 60- ndatel aastatel, rahvuslikul ärkamisajal, väljendab Lydia Koidula oma luuletustes rahva kõige pühamaid tundeid. Luuletus "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" (G.Ernesaksa muusika) sai rahvushümniks. Kodumaa, Isamaa,Eestimaa,need mõisted esinevad L.Koidula luules esmakordselt kui piiritu armastuse ja vaimustuse objektid. Kogumiku suurem osa on esitatud eesti ja vene keeles paralleelselt.
Kitzberg, August. Lastejutte. – Tallinn. – 32 lk. Eesti ja vene keeles.