Tuch, Boriss. Eesti kirjanike kuum kümnekas. XX sajandi teise poole – XXI sajandi alguse. – Tallinn, 2004. – 316 lk. ISBN 9985-899-35-0.Vene keeles.
See ainulaadne väljaanne tutvustab Eesti kirjanduse vastu huvi tundva lugejale 10 erinevaid põlvkondi esindatavate kirjaniku isiksusi ja loomingut. Kogumik koosneb 10 esseest, mille kangelasteks on Jaan Kross; Enn Vetemaa, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Jaan Kruusvall, Jüri Tuulik, Emil Tode, Jaan Täte, Andrus Kivirähk ja Kaur Kender. Kui Krossist, Vetemaast, Tuulikust ja Undist vene lugejal mingi ettekujutus juba on, siis ülejäänud nimed on kas väga vähe tuttavad või üldse tundmatud.
Kui Kross on Eesti rahva tunduva osa lemmik olnud juba vähemalt 35 aastat ning Vetemaa, Tuulik ja Unt assotsieeruvad nende ühiskondlike muudatustega, mis toimusid 60-tel aastatel – nn. sula perioodil, siis Kaplinski ja Kruusvall jõudsalt astusid kirjandusse 1970-1980-l aastatel, neli viimas nime aga on seotud iseseisvuse taastamisjärgse ajaga. Nendest vene lugeja ei tea praktiliselt midagi. Kuid nende kaine, sugugi mitte komplimentaarne, pigen kriitiline (kohati aga ka küüniline) nägemus sellest, mis toimub Eestis täna, peaks nõudliku lugeja maitsele imponeerima.
Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt). Raamatus elulookirjedusele kaasneb kirjanduslik uuring. 10 kirjaniku elulood annavad võimaluse analüüsida teekonda, mida läbis poolesajandiga Eesti kirjandus. Selgemaks saavad kunstiloomingu arengu seaduspärasused, iga mainitud kirjaniku koht mitte ainult rahvuskultuuris, vaid ka selles keerulises seoste puntras, mida kujutab endast Ida Euroopa kirjandus meie murrangulisel ajal.
Raamat, kahtlemata, pakub huvi laiale lugejaskonnale nii Eestis, kui ka välaspool meie riiki (eeltellimised on tulnud Saksamaalt ja Venemaalt).
Boriss Tuch on mainekas Eesti ajakirjanik, Rahvusvahelise Teaatrikriitikute Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Kinopressi Föderatsiooni liige, tõlk, kirjanik ja draamakirjanik.
Иванов день. Jaanipäev. (Traditsioonide õppetund)– Tallinn, 1999. – 128 lk., illustratsioonid.(Tsükkel “Riigi-, rahva- ja kirikupühad”). Eesti ja vene keeles.
Raamat sisaldab ajaloolis-etnograafilist materjali suvise püha tähistamise traditsioonidest eestlastel ja slaavlastel. Eesti rahvapeost jutustab Rocca-al-Mare talu-muuseumi ajaloolane-etnograaf Maret Tamjärv. Tema artikkel on esitatudparalleelselt eesti ja vene keeles. Teine raamatu osa koosneb slaavlaste Jaanipäeva (дня Ивана Купалы) traditsioonide kirjeldusest. Avab selle osa M. Zabõlini ajalooline ainestik “Vene rahvas: tema kombed, tavandid, pärimused, ebausud ja luule”. Kasulikku ja huvitavat lugemist leiab teadmishimuline lugeja järgmistes jagudes: põllutöökalender (rahva ended), suvisel aasal (mõistatused), rahvaste legendid ja müüdid lilledest, etikett lillede keeles, lillede horoskoop või eetika õppetund, “riiklikud” taimed (viktoriin teadmishimuliste ja erudeeritute jaoks).
Пасха. Lihavõtted. (Traditsioonide õppetund) – Tallinn, 1999. – 64 lk. 8 illustratsiooni. (Tsükkel “Riigi-, rahva- ja kirikupühad”). Eesti ja vene keeles.
Maret Tamjärv (Rocca-al-Mare talu-muuseumi ajaloolane-etnograag ) esitab oma jutustust kevadpühadest ja eesti lihavõttetest eesti keeles paralleelse tõlkega vene keelde. Teine raamatu osa on pühendatud õigeusu Lihavõttetele. See osa sisaldab endas järgmisi jutustusi: "Suured Kristlikud pühad", "Kuidas Lihavõttete aega välja arvestada", "Kristuse Ülestõusmine (vanavene maalikunsti ainestik)", "Lihavõtted (Püha nädal). Kombed, tavandid, pärimused, vene rahva ebausud Mih. Zabõlini kogust", "Rahvakalendri ended", "Eri rahvaste Lihavõttete lõbustused", "Lihavõttete söök (kulinaarsed retseptid)". Lisa: värviline vaheleht, kus on eesti ja vene kunstnike antikvaarsete lihavõtteteemaliste postkaartide reproduktsioonid.